Arvamusfestivali hariduse tuleviku alal arutleti põnevas paneelis, milline koolivõrk suudaks korraga toetada nii tarkade ja iseseisvate õppijate kasvu, tugevate kogukondade püsimist kui ka toimivat koostööd haridusasutuste vahel.
Eesti haridussüsteemi ees seisavad tuttavad väljakutsed: lapsi on järjest vähem, kuid koole on palju, head lahendused jõuavad koolivõrku aeglaselt ning süsteem meenutab kohati lekkivat paati, kuhu raha juurde valamine ei anna püsivat tulemust.
Arutelu käigus toodi välja, et piirkonna üldise haridustaseme määrab kõige nõrgem kool. Praegune konkurentsipõhine toimeloogika ei toeta tegelikult koostööd, vaid kipub taastootma samu probleeme. Ühe lahendusena nähti tugevamate piirkondlike haridusvõrgustike loomist, näiteks 4–5 suurema piirkonna baasil.
Ühiselt tõdeti, et kui nõudlust muutusteks ei teki, jääb ka poliitiline tahe tegutseda nõrgaks.
Arutelus osalejad: Triin Lauri (Tallinna Ülikooli dotsent), Kristina Siimar (Skaala Impacti juhataja), Henry Kattago (Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler), Kadri Kangro (Rõuge Vallavalitsuse abivallavanem haridus- ja sotsiaalalal).
Kui sa saad täna teha otsuse – mille alusel koolivõrku kujundada targa lapse, elujõulise kogukonna ning koostoimiva haridusvõrgustikuna – ning Sul ei ole selle otsuse tegemiseks mitte ühtki piirangut ega kõhklust, siis, mida Sa teeksid!
𝑨𝒓𝒖𝒕𝒆𝒍𝒖 𝒐𝒍𝒊 𝒐𝒔𝒂 𝑯𝒂𝒓𝒊𝒅𝒖𝒔𝒆 𝒕𝒖𝒍𝒆𝒗𝒊𝒌𝒖 2-𝒑ä𝒆𝒗𝒂𝒔𝒆𝒔𝒕 𝒑𝒓𝒐𝒈𝒓𝒂𝒎𝒎𝒊𝒔, 𝒎𝒊𝒍𝒍𝒆 𝒌𝒖𝒓𝒂𝒂𝒕𝒐𝒓 𝒐𝒍𝒊 𝒎𝒆𝒊𝒆 𝒇𝒐𝒏𝒅𝒊 𝒋𝒖𝒉𝒕 𝑨𝒏𝒏𝒊𝒌𝒂 𝑹ä𝒊𝒎.